| Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
| Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
| Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
| Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
| Ants Käärma | Kommentaarid |
|
| Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
| Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
| Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
| Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
| Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
| Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Eesti Rahvusraamatukogus valmis parlamendi 100. aastapäevaks Riigikogu I koosseisu liikmete elulugude e-väljaanne. Eesti parlamendi uuem ajalugu on põhjalikult dokumenteeritud, aga oma esivanemate ees on meil võlg. Elulugude koostamise aluseks oligi soov selle võla kustutamisega algust teha.
Pean tunnistama, et suurem osa minu põlvkonna inimesi (ja mina nende seas) ei ole juubelite usku. Ka „Eesti 100“ plaanidest kuuldes oli mul mure, ega me oma juubeldamisega üle heade kommete piiri lähe. Teadagi – meie ju mäletame neid „üldrahvalikke juubeldusi“, palagani ja õõnest paatost, millega tähistati kommunistliku pühaku 100. sünnipäeva või „revolvripühasid“. Õnneks saan eaka mehena oma arvamust oluliselt korrigeerida. Asi ei ole juubelis kui sellises. Oluline on ikka see, mida ja kuidas me tähistame.
Asutava Kogu rahva valitud 120 liiget tulid esimest korda kokku 23. aprillil 1919. aastal. Iseseisvusmanifestis nimetatud põhimõtete alustel valitud kogu sai ülesande vastata samas manifestis mainitule – „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!ˮ Lävepakk oli ületatud, uks demokraatlike kultuurrahvaste perre avatud. Nüüd sõltus kõik meist endist.”
Lugeja ees on üks allikaviideteta osa Jaak Valge raamatust „Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu”. Raamat on juba toimetatud ja ilmub lähikuudel.
Näitus „Eesti parlament 100ˮ annab lühikese ülevaate Eesti esinduskogu sajandipikkusest ajaloost. Väljapanek on mõtteliselt jagatud kahte ossa: 1917‒1940 ja 1991‒2018, mille vahele jääb poole sajandi pikkune katkestus, mil Eesti esinduskogu ei saanud kokku tulla ning mida näitusel tähistavad tühjad majad.
1991. aasta augustis, vahetult pärast iseseisvumist, oli Eesti demokraatia indeks tõusnud fantastiliselt kõrgele, 21 aastat hiljem asetab indeks meid lonkava demokraatiaga riikide hulka.
Kogumik „Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992. Statistikat ja ülevaateid” (2013) − ajalootund iseseisvuse taastamise päevadest.
Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis: 29.03.1990–29.09.1992. Statistikat ja ülevaateid. Peatoimetaja Aaro Mõttus. Tallinn: Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu, 2013.
Õigusakte tuleb vajaduste kohaselt muuta, et lahendada represseeritute probleeme, mis ühe seaduse vastuvõtmisel lahendamata jäid.
Tänavu möödub 20 aastat päevast, kui pärast taasiseseisvumist alustas tööd Riigikogu õiguskaitsekomisjon. Komisjon, mis praegu kannab nime õiguskomisjon, on andnud märkimisväärse panuse riigi arengusse. Artikkel kajastab õiguskomisjoni tähtsamaid saavutusi ning olulisemaid tegemisi, tuginedes komisjoni istungite protokollidele, Riigikogu Kantselei koostatud allikatele ja endiste õigus(kaitse)komisjoni esimeeste meenutustele 2012. aasta suvel. Just meenutused annavad aimu komisjoni töökoormusest ja meeleoludest.
2012. aasta sügisel tärkas Eesti poliitikas uuesti lootus, et rohkem kui 20 aastat kestnud Eesti-Vene piiri seadustamata seisund õnnestub lähiaegadel lõpetada ning Eesti saab lõpuks Venemaaga rahvusvaheliselt tunnustatud piiri. Uus piir on küll Eestile ülekohtune ja võib setudele tähendada liivlaste saatust, aga midagi pole enam teha: õiglasema kompromisspiiri taotlemise aeg on ammu möödas. 1995. aastal oleks selliseks katseks veel olnud võimalus. Miks seda ei kasutatud, peaksid seletama need, kes otsustasid, et setude pärast enam ei võidelda. Käidi veel Setumaal „meie ei tagane sammugi” laadis kõnesid pidamas, aga see oli ainult rahva hullutamine.
Riigi ja õiguskorra taastamine läks Eestil hästi korda, sest seda tehti võimaluste piires õigusriiklikult ning põhiküsimustes saavutati iseseisvust taotlevate poliitiliste jõudude vahel mõistlikud kokkulepped.
Rahvusraamatukogu e-väljaanne “Naised Eesti parlamendis, 1917–1940 ja 1992–2010” annab ülevaate Eesti naispoliitikutest.
Eesti parlamendi välissuhtlemispädevuse iseloomustamisel tuleb lähtuda õigusaktidest ja analüüsida nende rakendamist, praktilist asjaajamist ning riigi esindamist välissuhtlemises.
Kommunistide taotlused ja suhtumine Eesti Vabariiki olid selged ja ühemõttelised – hävitada Eesti demokraatlik riik.
Ükski teine institutsioon peale 1990. aastal valitud ülemnõukogu poleks saanud Eestit Nõukogude Liidu koosseisust rahumeelselt ja verevalamiseta välja tuua.
Möödunud sajandi sündmused seadsid ka Eesti raskete ja keeruliste valikute ette, nagu see juhtus paljude rahvaste ja riikidega.
Hiina on arvestanud olümpiamängude kui eduka enesetutvustuse projektiga, kuid Tiibetile ja inimõigustele osutatud tähelepanu näitab, et nüüdismaailm nii lihtsa propagandaga ei lepi.
Meenutused on pühendatud Boriss Jeltsinile, kes raskest heitlusest teise poliitilise titaani Mihhail Gorbatšoviga väljus küll võitjana, kuid hiljem osutus ise samuti kaotajaks.
Rahvusvahelises majandusavalikkuses on pälvinud suurt tähelepanu Eesti krooni kursi vankumatu stabiilsus. Selle on taganud arukas raha- ja eelarvepoliitika ning keskpanga sõltumatus valitsusest, mida Riigikogu on järjekindalt kaitsnud, ehkki seda on mitmesuguste võtetega kummutada püütud.
Kui Eesti oleks taasiseseisvumise aastail valinud täitevvõimust sõltumatu keskpangasüsteemi asemel valitsuse- ehk riigipangasüsteemi, oleks see kujunenud tõsiseks takistuseks Euroopa Liitu astumisel.
Korruptsioon on sotsiaalne väärnähtus, millest kalduti taasiseseisvumise esimestest päevadest peale rääkima kui millestki iseseisvumisega seotust, sellest tulenevast või pärast seda levima hakanust. Tagantjärele näis mõnele, et Vene okupatsiooni ajal poleks korruptsiooni just nagu olnudki või kui oli, siis väga piiratud ulatuses. Tegelikult olid asjad vastupidi.
Riigi tulubaasi tagamine, loodushoid ja maaelu korraldamine.
Parlament on teinud ära titaanliku töö, võttes kümne-kaheteistkümne aastaga vastu kõik taasiseseisvunud Eesti riigi funktsioneerimiseks ja uute ühiskonnasuhete toimimiseks vajalikud seadused.
(Jätkub RiTo-s nr 12)
*Algus RiTo-s nr 10.
**Vt ka Mati Hint. Albaania kurbus. – Päevaleht, 16. november 1993 (alapealkirjad “Punkrite maa”, “Kohaliku vaarao mälestusmärgid”, “Tirana”, “Hea meel, et hing sees”, “Ja kuidas läheb siis Albaania riigil?” – muljed Euroopa Nõukogu komitee väljasõiduistungilt septembris 1993; Soome rahvasaadiku Iris Hacklini foto punkritest).
Kuulusin aastatel 1992-1995 VII Riigikogu Euroopa Nõukogu delegatsiooni opositsiooni esindajana.
1992. aasta 30. septembrist 1995. aasta 10. märtsini töötas esimene Eesti taasiseseisvumisaja parlament - VII Riigikogu. Ajaloolise paratamatuse tõttu tuli möödunud kümnendil Eestis uuesti luua parlamentaarne traditsioon. Kuidas see toimus? Vastust võib otsida mitmest allikast - parlamendidokumentidest, milles toimunu on ametlikult ja enamasti emotsioonitult fikseeritud, mitmesugustest tolleaegsetest meediakajastustest, mis vahendasid toimunut omas ajas. Hea on samuti, et on olemas inimesed, kes vahetute protsessis osalejatena kujundasid parlamendi traditsioone. Nende kogemused, nägemused, ideed ja tundmused - ühesõnaga nende mälestused - osutuvad lõpptulemuse mõistmisel ilmselt sageli üliolulisteks. Tänaseks on tehtud esimene väike samm seesuguste mälestuste kogumisel.
Käesolev artikkel annab statistilise lühiülevaate IX Riigikogu seadusandlikust tegevusest - vastuvõetud õigusaktidest, juhtivkomisjonidest ja eelnõu algatajate suhtarvust ning Riigikogu saalis kajastamist leidnud sise- ja välispoliitikast.
1994. ja 1995. aastal aset leidnud Eesti erakondade liidrite tippkohtumiste tulemuseks oli kokkulepe erakondade riiklikus rahastamises, mis kahtlemata viis erakonnad oma järgmisse arengujärku.
Pole teada ühtki teist riiki peale Eesti, kus põhiseadust väljatöötavale asutusele oleks abimaterjalina esitatud kuus üldsuse koostatud põhiseaduse eelnõu, mis kõik sisaldavad ka lahendusi põhiseaduslikkuse järelevalve korraldamise kohta.
VI Riigikogu ajal oli erakondlik tegevus keelatud, siiski oli Eesti ühiskonnast seaduste ja dekreetidega lootusetu välja juurida ideoloogiaid, maailmavaatelisi erinevusi ning parteilisust. Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd.
Juba mõnda aega on räägitud Eesti Vabariigi kehtiva (1992. aasta) põhiseaduse parandamise vajadusest. Seoses sellega on huvipakkuv meenutada vaidlusi ja võitlusi põhiseaduste koostamiste ja muutmiste ümber Eestis aastail 1919-1937. Tol ajal kirjutasid põhiseaduse probleemidest sellised tuntud juristid nagu Jüri Uluots, Ants Piip, Anton Palvadre, Artur-Tõeleid Kliimann, Eugen Maddisoo (Maddison) jpt.
Toompea lossi nimetatakse XIII sajandi ürikutes castrum minus’eks ehk väikeseks lossiks.
1925. a mais sai teoks esimene Eesti Riigikogu delegatsiooni visiit Poola parlamendile viimase kutsel.
Jüripäev 1919, 23. aprill, on Eesti Vabariigi ajaloos eriline päev. Estonia teatri kontserdisaalis alustas tööd Eesti Vabariigi Asutav Kogu, mis pani aluse ka Riigikogule. Aga mitte ainult seda. Toetudes Maapäeva ja Päästekomitee varasematele otsustele ning mõtetele alustati vaba riigi ulatuslikku ehitamist.